Seaduslik ja ebaseaduslik alkohol

Salaalkoholi tarbimine on seotud väga kõrge terviseriskiga. Kunagi ei saa kindel olla, mida jook sisaldab ning kas pealtnäha süütu vedelik on tarbimiskõlbulik või lausa mürk. Pärnumaad ja Läänemaad tabas 2001. aasta sügisel metanoolitragöödia, mille ohvrid ostsid alkoholi pähe viinapudelisse villitud surrogaati, üliohtlikku ja paljudel juhtudel surmavat metanooli. Paraku ei ole salaalkoholi oht möödas, sest võrreldes 2007. aastaga on illegaalse alkoholi osatähtsus Eestis taas tõusnud.

Salaalkoholi ostmise peamine motivaator on selle odavam hind, sest illegaalse alkoholi pealt ei tasuta riigile aktsiisi. Illegaalselt müüakse eelkõige kanget alkoholi, kõige rohkem ostetakse viina, kuid teatud määral ka puskarit ja piiritust. Turvaline on tarvitada vaid kange alkoholi maksumärki kandvat viina.

Võrreldes 1990ndate lõpuga on illegaalse alkoholi osakaal märgatavalt vähenenud, kuid võrreldes 2007. aastaga on salaalkoholi hulk taas oluliselt tõunud. Eesti Konkjuktuuriinstituudi andmetel tõusis Eestis 2008. aastal illegaalse alkoholi müük 20,7%, reaktsioonina alkoholiaktsiisi kokku 33%-lisele tõusule.

Illegaalse alkoholi müügi tõttu jääb riigil igal aastal saamata ka sadu miljoneid kroone alkoholi aktsiisimaksu. Riik on kõikide alkohoolsetele jookidele kehtestanud alkoholi aktsiisimaksu.