Alkoholi mõju inimorganismile

Joodud alkohoolne jook satub inimese seedekulglasse ja imendub sealt verre. Enamus alkoholist seejärel lõhustub ja väljub verest maksa kaudu, vaid väike osa (kuni 10%) väljub otse uriini, hingeõhu ja higi kaudu.

Alkohol mõjutab kõiki organismi funktsioone, tekib tajutav heaolutunne, väheneb reaktsiooni kiirus, suuremate koguste puhul võib olla häiritud koordinatsioon ja mälu.

Alkohoolse joogi mõjul tavad vere alkoholisisaldust (alkoholi grammides ühe liitri vere kohta) erinevalt, sõltuvalt Sinu soost, kehakaalust, vanusest, geneetilistest omadustest, joomise kiirusest ja muudest asjaoludest, näiteks sõltuvalt sellest, kas alkohoolsete jookidega koos ka süüakse, kas juuakse kõrvale ka alkoholi mittesisaldavaid jooke jne. Üldiselt on alkoholi mõju naistele kiirem ja suurem, kuna naiste organismis on mõnevõrra vähem vett kui meestel. Seetõttu tekib naiste veres sama alkoholikoguse joomisel suurem alkoholisisaldus.

Mitte miski ei kiirenda kainenemist: ainuke ravim on aeg, sest maks eemaldab alkoholi kehast püsiva kiirusega 7-8 grammi tunnis. Uskumused, nagu kiirendaks kainenemist duši all või saunas käimine, musta kohvi joomine ja füüsiline koormus – põhinevad nende tegevuste tulemusel tekkivast enesetunde muutusest. Alkoholi kogust veres need tegevused siiski märkimisväärselt ei mõjuta. Enamgi veel – suurte alkoholikoguste manustamise järgselt võib suur füüsiline koormus olla tervisele ohtlik.

Alkoholi mõjust inimorganismile saab lähemalt lugeda siit